Mille vastu koeri vaktsineeritakse?
Eristatakse tuumikvaktsiine (nende vastu peaks vaktsineerima kõiki lemmikloomi, kuna tegu on tõsiste, eluohtlike ja ülemaailmse levikuga haigustega) ja mitte-tuumikvaktsiine (vaktsineerimise vajadus sõltub konkreetsest loomast, elukeskkonnast, asukohast jne).
Tuumikvaktsiinid on marutaudi (Eestis kohustuslik iga kahe aasta tagant), koerte katku, parvoviiruse ja viirusliku hepatiidi vastased vaktsiinid.
Mitte–tuumikvaktsiinid on koerte parainfluensaviiruse, kennelköha ja leptospiroosi vastased vaktsiinid.
Parvoviirus (P)
Parvoviirus on väga nakkuslik ja tõsiselt kulgev viirushaigus. Kutsikad on haigusele vastuvõtlikumad ning neil on haiguse kulg raskem ja võib lõppeda looma hukkumisega. Nakatumine toimub seedekulgla kaudu või sissehingamisel. Peamised haigustunnused on loidus, isutus, oksendamine, äge kõhulahtisus (sageli on see väga halvalõhnaline ning võib sisaldada värsket verd) ning kaalukadu.
Koerte katk (D)
Multisüsteemne viirushaigus, mis on väga nakkusohtlik ning põhjustab suurt suremust. Viirus võib põhjustada hingamisteede nakatumist, mis väljendub mädase ninanõrega ning köhimisega. Lisaks võib tekkida oksendamist ja kõhulahtisust. Tõsistel juhtudel võivad esineda ka närvinähud – krambitamine, pea surumine vastu seina, ülierutuvus ja jäsemete jäikus.
Koerte nakkav hepatiit (H)
Viirushaigus, mis levib loomalt loomale või kaudsel kontaktil viirusosakestega nakatunud esemetega. Nakatumise korral võib loom hukkuda isegi viie päevaga. Hepatiidi korral tekib maksa põletik, palavik, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, naha kollasus, düsorientatsioon, krambid ning kooma. Mõningatel juhtudel võib viirus põhjustada silmakahjustusi.
Koerte paragripp (Pi)
Üks kõige sagedamini esinev hingamisteid tabandav viirushaigus. Nakatumine toimub otsesel kontaktil haige loomaga või läbi õhu. Haigustunnusteks on silma– ja ninanõre, palavik, köhimine, loidus ning isutus.
Leptospiroos (L)
Leptospiroos on maailmas laialt levinud nakkushaigus, mille mitusada tekitajat võivad nakatada erinevad loomaliike (k.a inimene). Nakatumine toimub otsese või kaudse kontaktiga, puutudes kokku haige loomaga, nakatunud uriini või saastunud veega. Loomal võivad olla väga erinevad haigustunnused. Esineda võib palavik, isutus, lihasvalu, nõrkus, oksendamine, kõhulahtisus (vesivedel, värvuselt hallikas), naha kollasus ja tiinetel loomadel abordid. Väga rasketel juhtudel võivad esineda ninaverejooks, köhimine ja äkksurm.
Marutaud (R)
Marutaud on ägedalt kulgev viirushaigus, mis põhjustab peamiselt närvinähtusid ning mis lõpeb alati looma hukkumisega. Haigus levib peamiselt hammustuse kaudu. Haigusesse võivad nakatuda erinevad loomaliigid (k.a inimene). Marutaudi levimus sõltub suuresti riigist. Eesti on kuulutatud marutaudivabaks, samas Aafrika riikides on see lailadaselt levinud. Haigusel on erinevad faasid ning haigustunnused võivad varieeruda alates apaatsusest kuni tõsise agressiivsuse ja lihaste halvatuseni. Tunnuste tekkimisel saabub surm 5-6 päevaga. Marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik iga 2 aasta tagant!
Marutaudi tõrje eeskiri.
Kennelköha
Kennelköha põhjustavad mitmed viirused, bakterid ja mükoplasmad. Vaktsineerida saab teatud tekitajate vastu. Kennelköha sümptomiteks on kuiv köha, nagu koeral oleks midagi kurgus. Köha tugevneb füüsilisel pingutusel ja rihmast tõmbamisel. Võib esineda läbipaistvat nõret ülemistes hingamisteedes.
Puukborrelioos
Puukborrelioosi ehk Lyme’i haiguse tekitaja on spiraalitaoline bakter, spiroheet Borrelia burgdorfer. Borreeliabakterid levivad hammustushaava kaudu aeglaselt organismi. Mida kauem on puuk looma ihu külge kinnitunud, seda suurem on nakkuse edasikandumise võimalus. Borrelioosile iseloomulikud haigustunnused tekivad tihti alles nädalaid või isegi kuid pärast nakatumist. Esineda võib väsimus, palavik, isutus, liikumisraskused ja liigeseprobleemid.
Vaktsineerida borreelia liikide vastu (vaktsiin Borrelym 3) saab alates 12-ndast nädalast.
Vaktsineerimisprotokoll
Tegemist on soovitusliku kutsikate vaktsineerimisprotokolliga. Teie loomaarst võib vastavalt loomale ning tema eluviisile põhinedes protokolli muuta.
Kutsika vaktsineerimisega alustatakse 2-kuuselt, millal vaktsineeritakse looma DHPPi’ga. Booster vaktsiin tehakse 3-kuuselt, kus lisaks kompleksvaktsiinile (DHPPi), vaktsineeritakse kutsikat ka leptospiroosi (L) vastu. Kolmas vaktsineerimine toimub 4-kuuselt, kus lisaks kompleksvaktsiinile ja leptospiroosile vaktsineeritakse koera ka marutaudi (R) vastu. Neljas vaktsineerimine tehakse koera 1-aastaseks saamisel, kus kasutatakse DHPPi+L+R vaktsiini.
Edasi tuleks parvoviiruse (P), koerte katku (D) ja nakkava hepatiidi (H) vastu vaktsineerida iga 2-3 aasta tagant. Marutaudi (R) vastane vaktsineerimine on Eestis kohustuslik iga 2 aasta tagant. Soovituslik on ka koerte paragripi (Pi) ja leptospiroosi (L) vastu vaktsineerida iga-aastaselt.
