Küülikute vaktsineerimine

Vaktsineerimise abil on võimalik omandada organismile mingi haiguse vastu immuunsus kas terveks eluks või teatud perioodiks. Vaktsiin ise sisaldab haiguse antigeene ning need on välja töötatud nii, et vaktsineerimine ise nakkushaigust ei põhjusta.

Oluline on kordusvaktsineerimine jälgides veterinaari poolt ettekirjutatud vaktsineerimiskava. Kordusvaktsineerimine aitab hoida haiguste vastaste antikehade taset organismis. Vaktsineerimine ise nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimine immuunsüsteemi ei kahjusta

Broneeri vaktsineerimisele aeg

Eesti oludes on küülikutele olemas väga ohtlik viirushaigus müksomatoos.

Viirust levitavad haiged ja haiguse läbi põdenud küülikud, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres.
Haiguse edasikandjateks on ka verd imevad putukad, nagu sääsed, kihulased, kirbud, täid ja puugid. Ja muidugi ka haige küülikuga kokku puutunud inimene, kes selle haiguse kodusele küülikule üllatavalt lihtsalt võib kaasa tuua. Viirus on väliskeskkonnas vastupidav.

Selle haiguse kulg on enamasti äge. Näo, pea ja päraku piirkonnas tekivad tursed ja sõlmekesed. Silmadest ja ninast eritub mädast nõret, silmalaud paksenevad.
Kui küülik paraneb (surevus on kuni 100%), tekib tal immuunsus mitmeteks kuudeks. Kuid kogu oma järgneva elu on ta nakkusallikaks teistele küülikutele. Tema kaudu võivad haigust edasi kanda putukad, tema silma- ja ninanõre, sülg ja söödad.
Haiguse raviks efektiivsed vahendid puuduvad. Saab teha vaid sümptomaatilist ravi.

Haiguse profülaktikaks kasutatakse vaktsineerimist.

Vaktsineerimiseks sobiv aeg on varakevadel, enne kui sääsed liikvele lähevad. Immuunsus tekib 2-3 nädala jooksul peale vaktsineerimist ja kestab 6 kuud.