Lemmikloomade hambaarst Edgar Tamp: loom varjab enda kannatusi viimse hetkeni 

Nii nagu valutavad ja lagunevad hambad meil, juhtub see ka meie loomadega. Tihti saamegi alles kahetsusväärselt hilja teada, et koer või kass on juba pikka aega hambapõletike käes kannatanud. Kuidas sellisel juhul kliinikus loomi aidatakse? Väljatõmbamine? Hammaste puurimine ja plommimine? Kroonid? Selgitusi jagab lemmikloomade hambaarst.

Meie kliiniku hambaarst Edgar Tamp ütleb, et kõik eelnevad variandid on tõepoolest võimalikud ja lahendus sõltub probleemi iseloomust. Ta teab, et väga paljusid lemmikloomade hammaste haigused ja kannatused saaks ära hoida, kui omanikud oleks pere lemmikloomade hambatemaatikaga rohkem kursis.

Kuidas siis kasside ja koerte, aga miks mitte ka tuhkrute või mõnede eksootilisemate loomade hambamuresid ennetada? Peaksime neil hambaid pesema? „Jah, peaksime küll,“ Ütleb Edgar Tamp. Kuna hambaarst tegeleb igapäevaselt loomade hammaste ravimise ja eemaldamisega, teab ta väga hästi, kui oluline see on. Ta selgitab, et lemmikute hammaste eest hoolitsemise põhimõtted on üpris sarnased inimeste omadega, aga on ka erinevusi, näiteks ei tohi looma hambaid inimestele mõeldud hambapastaga puhastada. Ka siis, kui lemmikloomal regulaarselt hambaid harjata, tuleb lasta veterinaarstomatoloogil vähemalt kord aastas lemmiku hambad üle vaadata. Miks, seda kuula juba saatest.

Loe ja kuula edasi Delfi > Pere ja Kodu lehelt

 

Allikas: Delfi > Pere ja Kodu

Kutsikas tuleb koju: kuidas säästa teda tulevastest hambahaigustest?

Kas teadsid, et mõnda koeratõugu ohustavad hambahaigused rohkem kui teisi? Regulaarne hammaste puhastamine varasest east alates ja õiged toidulisandid aitavad enamasti ära hoida hilisemaid kliinikuarveid.

Hambaemail on küll organismi kõige tugevam kude, kuid see ei taastu hiljem kui on ühel või teisel põhjusel viga saanud, selgitab  meie kliiniku stomatoloogiale spetsialiseeruv veterinaar Edgar Tamp. Tema sõnul võiks ennetamistööd alustada juba siis, kui kutsikal on suus alles beebihambad. „See on vajalik eeskätt harjutamise mõttes. Alustada tuleks järk-järgult ja leebelt: alustada mokkade tõstmisega ja lemmikul suhu piiludes, panna sõrm kutsika moka ja hammaste ning seda edasi-tagasi liigutada. Kui koer selle rahulikult vastu peab, siis peaks teda premeerima,” selgitab ta.

Kui kaua harjutamisperiood kestab, on tema sõnul individuaalne – on koeri, kes harjuvad juba nädalaga, kuid mõnel võib leppimine võtta mitu kuud. Peamine, et koer lubaks suus rahulikult toimetada, see aitab hõlbustada ka hilisemaid loomakliiniku visiite.

Kui kutsikas rahulikult suu kallale lubab, on aeg üle minna järk-järgulisele puhastamismetoodikale. Alustada võiks veterinaari hinnangul pisikeste “võõrkehadega”, milleks võib olla marli, vatitikk, pisike riidest rätik ning sellega hambad üle käia kasutades loomadele mõeldud hambapastat. „Sellel pole küll suurt efekti, kuid harjutamise mõttes on see vajalik,” kinnitab Tamp.

„Mitte mingil juhul ei tohiks kasutada inimestele mõeldud hambapastat, see on koerte jaoks mürgine. On olemas erinevate maitsetega koerte hambapastasid, näiteks maksamaitseline. Kui seda näpule panna ja siis koera suus hõõruda, saab loom aru, et hammaste puhastamisega kaasneb ka midagi maitsvat,” õpetab loomaarst.

Ta lisab, et kui hambapasta ja pehmema metoodikaga on rahu tehtud, tuleks üle minna hambaharjaga puhastamisele. „Hambaharja võiks tutvustada nii, et esmalt saab koer selle pealt pastat limpsida. Koerte hambaharjad on üldiselt karedamad, neil on pikk ja kitsas kael, et ulatuda mugavamalt ja efektiivsemalt ka kõige tagumiste hammasteni,” kirjeldab ta. Suurematele koertele sobivad tema sõnul ka inimestele mõeldud hambaharjad, kuid kindlasti tuleb jälgida, et kutsikal igemetel puhastamise käigus veritsust ei tekiks. Sellisel juhul tuleb hambahari pehmema vastu vahetada. Mõnele koerale sobib ka elektriga töötav hambahari.

Loe edasi Delfi > Lemmikloom

Allikas: Delfi > Lemmikloom

Hambad korda lemmikloomal!

🤭 Lemmiku suu lõhnab ebameeldivalt?

👉 Veterinaar hindab suuõõne olukorda, hammastest teostatakse panoraamröntgen ülesvõte, eemaldatakse hambakivi ja määratakse vajadusel edasine raviplaan.

👉 Protseduur toimub inhalatsiooni anesteesias. Jälgitakse südametööd ja teisi elulisi parameetreid. Enne anesteesiat teostame vajadusel vereanalüüsid hindamaks lemmiku sobilikkust anesteesiaks.

☎️ Pane aeg kirja telefoni teel 55 629 545 ja üks mure vähem!

 

Miks steriliseerida / kastreerida oma lemmik?

Kassid ja koerad toovad 1-4 pesakonda aastas, omades keskmiselt 5 poega. Loomaomanikul on kohustus leida kõikidele poegadele sobiv kodu. Looma hülgamine ja abitusse seisundisse jätmine on keelatud loomakaitse seadusega ning karistatav kas rahatrahvi või vanglakaristusega. Kui Sinu lemmikloom saab järglasi, siis ei saa kunagi olla täielikult kindel, et järglased satuvad hoolitsevasse ja vastutustundlikku perre. Võib-olla saab Sinu lemmiku järglasest hulkuv loom? Hulkuvatel loomadel on keskmine eluiga palju lühem koduloomadest ning neid ähvardab tänavatel auto alla jäämise, haigestumise ning inimeste vägivallatsemise oht.

Loomadel ei ole järglaste saamine emotsionaalne ning läbimõeldud otsus, nad tegutsevad instinktide ajel. Emased loomad toidavad ning hooldavad poegi, kuni nad on võimelised ise hakkama saama, hiljem ei pruugi loomad oma järglasi isegi ära tunda.

Selleks, et kassid ja koerad ei paljuneks, soovitame nad kastreerida/steriliseerida. See on ühekordne kulutus ning omaniku ja looma jaoks pikas perspektiivis kõige tervist säästvam ning soodsam.

Steriliseerimine enne esimest jookuaega peaaegu välistab piimanäärme kasvajate tekke tulevikus. Kastreerimine aitab vältida vanemas eas esinevaid eesnäärme probleeme.

Põhjendused ning kahtlused, miks omanikud ei taha oma loomi kastreerida/steriliseerida on järgmised: loom peab saama vähemalt 1 pesakonna, muidu muutub ta kurjaks, lõikus on looma sandistamine, looma elukvaliteet langeb, isased väljas liikuvad kassid saavad teiste käest peksa, loomad muutuvad laisaks jne. Loomaarstid kinnitavad, et need väited ei vasta tõele.

Kastreeritud/steriliseeritud loomadel pole jooksuaega, nad ei erita lõhnu ega häälitse jooksuajale omaselt, ei meelita ligi võõraid loomi, reeglina ei märgista, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Üldjuhul saavad kastreeritud/steriliseeritud loomad omavahel paremini läbi ja nende agressiivsus väheneb. Kastreeritud/steriliseeritud loomad võivad võtta kaalus juurde, kuid kaal on kontrollitav kindlate söögikordade kehtestamise ning loomaga aktiivselt aja veetmisega.

KUI SA EI SOOVI SUURENDADA SOOVIMATUTE LOOMADE ARVU TÄNAVATEL NING VARJUPAIKADES, SIIS KASTREERI/STERILISEERI OMA LEMMIK!