Kasside, koerte kiibistamine muutub kohustuslikuks 2027

Miks tasub oma lemmikloom kiibistada juba täna?

Valitsus kiitis käesoleva aasta 14. mail heaks plaani luua Eestis üleriigiline lemmikloomaregister, mis muudab alates 1. juunist 2027 koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ning registreerimise kohustuslikuks kogu riigis. Registrit hakkab haldama PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniamet) ning selle eesmärk on koondada seni erinevates registrites, see tähendab Lemmikloomaregistrist ning Eesti Loomaarstide Koja lemmikloomaregistrist paiknevad andmed ühtsesse süsteemi, et kadunud lemmikloomad jõuaksid kiiremini tagasi oma perede juurde.

Uue süsteemi järgi tuleb registrisse kanda nii looma esmane registreerimine kui ka omaniku vahetus ning muudatused looma või tema pidaja andmetes. Lemmiklooma registreerimisel tuleb alates 1. juunist 2027 tasuda veterinaararsti teenusega seotud kuludele lisaks riigilõiv 12 eurot. Sama lõiv rakendub ka omaniku vahetuse vormistamisel. Riigiasutused ja varjupaigad on lõivust vabastatud.

Miks on kiip oluline?

Mikrokiip on kõige usaldusväärsem viis siduda lemmikloom tema omanikuga. Kui loom peaks kodust mis iganes põhjusel ära lipsama, võimaldab kiip looma leidjal või varjupaigal kiiresti tuvastada registris olevad kontaktandmed ning võtta omanikuga ühendust.

Oluline on teada, et ainult kiibistamisest ei piisa. Loom peab olema ka registrisse kantud ning omaniku kontaktandmed peavad olema ajakohased.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium soovitab lemmikloomad kiibistada ja registreerida juba praegu ning kontrollida üle olemasolevad andmed. Ka Felivetis näeme, kui palju lihtsam on kadunud loomad koju aidata siis, kui kiip ja registrikanne on korras.

Kus kiip asub?

Mikrokiip paigaldatakse lemmikule naha alla:

• abaluude vahele

või

• kaela vasakule küljele.

Need on ainsad lubatud paigalduskohad. Kiibi asukoha kohta tehakse märge ka Europassi ehk Euroopa Liidu lemmikloomapassi. Tasub teada, et Euroopa Liidu lemmikloomapassi ei ole lubatud väljastada kiibistamata loomale. Kui kutsikal või kassipojal on olemas Europass, tähendab see, et loom on juba kiibistatud ning kiibi number on passi kantud.

Levinumad müüdid mikrokiibi kohta

Kuigi mikrokiipe kasutatakse Eestis juba pikki aastaid, kohtume kliinikus endiselt samade küsimuste ja väärarusaamadega.

“Kiip on suur ja paigaldamine teeb loomale väga haiget.”

Ei vasta tõele.

Mikrokiip on umbes riisitera suurune või isegi väiksem. Paigaldamiseks kasutatav nõel on küll tavalisest süstlanõelast veidi jämedam, aga enamik loomi reageerib sellele samamoodi nagu tavalisele süstile ning paljud ei pane torget tähelegi.

Kiibistamine ei vaja narkoosi ega rahustamist.

“Kiip võib liikuda veresoontesse ja jõuda südamesse.”

See on üks visamaid müüte.

Praktikas ei lähe kiip vereringesse ega rända organismis ringi. Mikrokiip paigaldatakse naha alla (kas abaluude vahele või looma kaela vasakule küljele), kuhu see jääb kogu looma eluks.

“Kiip võib olla tervisele kahjulik.”

Ei.

Mikrokiip on passiivne seade. Sellel puudub patarei, see ei kiirga pidevalt raadiosignaale ega suhtle ümbritseva keskkonnaga.

Kiip aktiveerub ainult siis, kui selle lähedale viiakse kiibilugeja. Ülejäänud aja on see täiesti passiivne.

“Kiibiga saab looma GPS-i abil jälgida.”

Ei saa.

Mikrokiip ei sisalda GPS-seadet ega asukohatuvastuse tehnoloogiat. Kiip edastab oma numbri ainult mõne sentimeetri kaugusel asuvale kiibilugejale.

Kui soovid näha oma koera või kassi asukohta reaalajas, on selleks vajalik eraldi GPS-kaelarihm.

“Kiip näitab, kas loom on vaktsineeritud või terve.”

Ei näita.

Mikrokiip sisaldab ainult unikaalset numbrit. Selle numbri kaudu leitakse registrist omaniku kontaktandmed.

Vaktsineerimised, terviseinfo ja raviajalugu ei ole kiibile salvestatud. Need andmed asuvad eraldi dokumentides, näiteks lemmikloomapassis või lemmikuga tegeleva kliiniku infosüsteemis.

“Kui ostsin kiibiga kutsika või kassipoja, siis on ta automaatselt minu nimele registreeritud.”

Paraku mitte.

Kiibistamine ja registreerimine on kaks erinevat toimingut.

Kasvatajad kiibistavad kutsikad ja kassipojad sageli juba enne uude koju minekut. Näiteks Eesti Kennelliidus registreeritavate koerapesakondade puhul on kutsikate kiibistamine kohustuslik. Samuti ei ole võimalik väljastada Euroopa Liidu lemmikloomapassi kiibistamata loomale.

See aga ei tähenda, et loom oleks automaatselt sinu nimele registreeritud. Kasvatajad registreerivad kiibinumbrid tavaliselt tõuregistrites või pesakonna dokumentides, kuid see ei ole sama, mis omanikuandmetega lemmikloomaregister.

Kui loom vahetab omanikku, tuleb registris kindlasti kontrollida ja vajadusel vormistada omanikuvahetus. Vastasel juhul ei pruugi kadumise korral looma leidjad õige inimeseni jõuda.

Mida tasub teha juba praegu?

Kui sa ei ole kindel, kas sinu lemmikloom on kiibistatud või registrisse kantud, küsi järgmisel visiidil oma loomaarstilt kiibi olemasolu kontrollimist.

Kui kiip on olemas, tasub üle vaadata ka registris olevad kontaktandmed. Telefoninumbri või e-posti muutumine on üks sagedasemaid põhjuseid, miks leitud looma omanikku ei õnnestu kiiresti kätte saada.

Ühtne riiklik register muudab alates 2027. aastast nõuded kogu Eestis ühesuguseks, kuid lemmiklooma heaolu ja omaniku meelerahu seisukohalt tasub kiibistamine ning registreerimine ära teha juba täna.