Vanus ei ole haigus: kuidas märgata lemmiku vananemisega kaasnevaid muutusi?

Oma lemmiku, olgu ta kass või koer, vananemine toimub tasapisi. Esimesed märgid võivad olla nii tagasihoidlikud, et neid peetakse väsimuseks või pannakse näiteks sooja ilma arvele: loom magab kauem, mängib vähem või liigub senisest ettevaatlikumalt. Mõnikord võivad sellised muutused viidata aga valule või algavale terviseprobleemile.

Feliveti loomaarstide sõnul aitab regulaarne tervisekontroll avastada probleeme enne, kui need hakkavad lemmiku igapäevaelu tugevalt mõjutama. Vanus ei ole iseenesest haigus ning ka eakas lemmikloom võib elada aktiivset ja täisväärtuslikku elu.

Millal peetakse lemmiklooma eakaks?

Ühte kindlat vanusepiiri ei ole. Üldiselt tasub hakata lemmiku tervisele vananemise vaatenurgast rohkem tähelepanu pöörama umbes 7.–10. eluaastast.

Nii kasside kui koerte puhul sõltub vananemise kiirus muu hulgas tõust ja kehakaalust. Kindel on aga see, et lemmiku ülekaal võib soodustada terviseprobleemide varasemat teket ja nende kiiremat süvenemist.

Seetõttu tuleks vaadata lisaks looma vanusele ka tema üldist tervislikku seisundit, liikumist, kehakaalu ja igapäevaseid harjumusi.

Millised on lemmiku vananemise esimesed märgid?

Kasside ja koerte puhul võivad esimesed muutused olla üsna sarnased. Tähelepanu tasub pöörata, kui lemmik:

liigub või mängib varasemast vähem;
magab kauem;
liigub ettevaatlikult või kangelt;
kaotab lihasmassi;
ei taha enam hüpata või trepist liikuda;
lonkab;
karvkate on tuhm;
kuuleb või näeb halvemini;
tal on halb hingeõhk või muud suutervise probleemid.

Koera näole tekkivad hallid karvad võivad küll vanusest märku anda, kuid lemmiku tervise kohta räägivad rohkem muutused tema liikumises, söögiisus ja käitumises.

Vähenenud liikumine võib tähendada valu

Üks sagedamini alahinnatud probleem on liigesevalu ja varajases staadiumis osteoartriit ehk liigeste kulumine. Omanik ei pruugi märgata selget lonkamist, vaid näeb, et loom liigub veidi kangemalt, mängib vähem või eelistab puhata.

Neid muutusi peetakse sageli vananemise loomulikuks osaks. Tegelikult võib loom piirata oma liikumist sellepärast, et tal on valus.

Ka kassid oskavad valu hästi varjata. Liigeseprobleemile võib viidata näiteks see, kui kass ei hüppa enam endistesse lemmikkohtadesse, kõhkleb enne hüppamist või hooldab oma karvastikku vähem.

Tänapäeval on palju võimalusi valu leevendamiseks ja lemmiku elukvaliteedi parandamiseks. Loom ei pea valu kannatama lihtsalt sellepärast, et ta on vana.

Milliseid terviseprobleeme esineb eakatel lemmikutel sagedamini?

Feliveti loomaarstid puutuvad vanemate patsientide puhul sagedamini kokku:

liigesehaiguste ja suurematel loomadel osteoartriidi ehk liigeste kulumisega;
hammaste ja suuõõne probleemidega;
endokriinhaigustega nagu näiteks diabeet ning kilpnäärme- või neerupealiste probleemid;
kasvajatega.

Haigusele võivad viidata ka muutused söögiisus. Muret tekitab nii toidust keeldumine kui ka olukord, kus loom sööb tavapärasest rohkem, kuid kaotab samal ajal kaalu. Viimane on algava terviseprobleemi tunnus.

Halb hingeõhk ei ole samuti lihtsalt vanaduse tunnus. See võib viidata hamba- või igemehaigusele, mis põhjustab loomale valu ja vajab ravi.

Kui tihti peaks eakas lemmikloom tervisekontrollis käima?

Alates umbes 8.–9. eluaastast soovitavad Feliveti loomaarstid tuua lemmiku tervisekontrolli vähemalt kord aastas, ka siis, kui nähtavaid kaebusi ei ole.

Eaka lemmiku tervisekontrolli käigus hinnatakse üldist kehakonditsiooni, suu ja silmade olukorda, kontrollitakse südame ja kopsude tööd, vajadusel tehakse vereproovid ning normist kõrvalekallete korral juba ka põhjalikumad uuringud, näiteks siseelundite ultraheli- või röntgenuuring.

Vereproove soovitatakse teha kord aastas ka siis, kui väliselt märgatavaid tervisega seotud muresid ei ole. Nii mõnigi kord aitab just vereproov avastada haigust selle kergesti ravitavas algusjärgus. Ka hammaste probleemide korral ei ole kõik alati silmaga avastatav.

Kõiki uuringuid ei pea tegema igale loomale korraga. Sobiv terviseplaan koostatakse koostöös tema omanikuga.

Kuidas muuta eaka lemmiku kodune elu mugavamaks?

Mõnikord parandavad lemmiku enesetunnet kõige rohkem väikesed ja lihtsad muudatused.

Libedale põrandale saab asetada vaiba või libisemiskindla mati, et loomal oleks oma harjumuspärasel trajektooril lihtsam kõndida ja püsti tõusta. Pehme magamisase aitab vähendada survet liigestele ning kaldtee muudab diivanile, autosse või teisele tasapinnale pääsemise mugavamaks.

Kassi puhul võib abi olla madalama servaga liivakastist. Toidu- ja veekausid peaksid asuma kohas, kuhu loom pääseb kergesti.

Oluline on pakkuda lemmikule kvaliteetset ja tema tervislikule seisundile sobivat toitu. Tähelepanu tasub pöörata ka suutervisele ja võimaluse korral tuleks lemmiku hambaid regulaarselt pesta.

Millal ei tohiks kliinikusse pöördumisega oodata?

Võta loomakliinikuga kiiresti ühendust, kui lemmikul tekib:

hingamisraskus;
tasakaaluhäire;
äge või korduv oksendamine;
toidust keeldumine;
apaatsus;
raskus püsti tulemisel;
kõhnumine;
järsult suurenenud janu või urineerimine;
muu ootamatu muutus söömis-, joomis- või liikumisharjumustes.

Oma lemmikut tundes märkab omanik sageli esimesena, kui midagi ei ole päris tavapärane. Kahtluse korral tasub nõu küsida pigem varem kui oodata, kuni probleem muutub tõsiseks.