Groomer Marit: kõige rohkem meeldib mulle näha muutust enne ja pärast groomingut

Reedeti käib Felivetis kasside groomer. Ajasime kolleeg Maritiga juttu sellest, mida aitab regulaarne grooming ära hoida ja mille järgi saab kassiomanik aru, et on aeg professionaali poole pöörduda.

Pusad ajavad kassil naha pingesse

”Kui pusad on eemaldamata, kisub see kassi naha pingesse ning see on äärmiselt ebamugav loomale, et mitte öelda valus,” räägib groomer Marit. Kui nahk on pikka aega pinges, laseb karvapulst ennast kohati ise naha küljest lahti ning selle alt hakkab uus karv kasvama (foto vasakul).

Groomer toob välja, et mõnikord esineb tokerdunud karvapulstide all nahaärritust. „Nahk ei saa ju õhku,“ selgitab ta. Kui groomingu käigus märkab Marit midagi, mida peaks loomaarst üle vaatama, on kliinikus võimalik kohe abi saada.

Meie kliiniku juhataja Jana Paalandi sõnul võivad pusad raskematel juhtudel põhjustada isegi nahapõletikku ja mädakoldeid. Ta meenutab oma praktikast üht ekstreemset juhtumit, kus koos pusade eemaldamisega tuli kassil maha ka naha pindmine kiht.

„Olen korra oma karjääri jooksul pidanud ekstreemse ja ulatusliku pulstunud karvast tingitud nahakahjustuse pärast kassil saba amputeerima,“ räägib Feliveti kliiniku juhataja Jana Paalandi.

Nii Mariti kui Jana sõnul aitavad regulaarne kammimine ja õigeaegne grooming selliseid raskeid juhtumeid ennetada.

Mida grooming endas hõlmab?

„Kammin või pügan kassi, vajadusel lõikan küüsi ning vaatan üle ka kõrvad ja hambad. Kui märkan midagi ebaharilikku, näitan seda arstile, et ta saaks vajadusel omanikuga edasi rääkida,“ kirjeldab Marit.

Groomeri juurde toodud kasse ei pesta ja sellel on praktiline põhjus. Pesemine ja föönitamine pikendavad aega, mil loom peab olema uinutatud, ning suurendavad pärast protseduuri alajahtumise riski.

„Minu arvamus on, et kassi tuleks pesta nii harva kui võimalik ja nii tihti kui hädavajalik, et mitte rikkuda naha loomulikku tasakaalu.“

Kammimine aitab probleeme ennetada

Nii lühi- kui pikakarvalisi kasse võiks võimalusel regulaarselt kammida. See aitab eemaldada vana karva ja mustust ning ennetada pusade teket.

„Groomingusse tasub tulla siis, kui karvkattesse on tekkinud pusad. Kodus ei soovita neid kindlasti kääridega lõikama hakata, sest väga lihtne on kogemata nahka vigastada. Kui kass ei lase kodus üldse kammiga ligi, saab kliinikus protseduuri teha stressivabamalt, kuna kasutatakse rahustavat ravimit ning selle mõju alt ärgates on lemmikul karvastik juba korras,“ selgitab Marit.

Ka lühikarvalise kassi karv võib pulstuda nii, et vajab pügamist. Mõned omanikud lasevad lühikarvalisi kasse pügada ka mugavuse tõttu, sest siis ajab loom mõnda aega vähem karva.

Küünte lõikus, jah või ei?

Mariti sõnul tehakse kassidel küünte lõikamist pigem inimese mugavuse pärast, et mööbel terve püsiks. Kassi enda seisukohast ei ole see enamasti vajalik.

„Ükski õues käiv kass ei vaja küünte lõikamist, sest see võib tema elu keerulisemaks teha. Näiteks ei pruugi ta ohu korral enam nii hästi saada puu otsa põgeneda.“

Kuidas grooming kliinikus toimub?

Omanik toob oma kassi kliinikusse hommikul ning tavaliselt saab ta kätte oma lemmiku pärastlõunal. Kass uinutatakse lühiajaliselt, groomingu protseduur võtab aega 20-30 minutit. Loomal lastakse pärast protseduuri rahulikult taastuda ja teda jälgitakse kogu ärkamise aja jooksul.