16 aastat Felivet loomakliinikut: “Loomad ise on ikka sama armsad ja targad”
Tänavu aprillis täitus Feliveti loomakliinikul 16 tegutsemisaastat. Selle puhul vaatasime koos kliiniku juhataja ja loomaarsti Jana Paalandiga tagasi algusaegadele ning sellele, kuidas loomaarstiamet nende aastatega muutunud on.

Felivet loomakliinik alustas Tartus Aardla tänaval
Esimene tööpäev algas kohe täistuuridel. Felivet avas uksed 1. aprillil ajal, mil Eestis toimus esimest korda üleriigiline kasside steriliseerimise ja kastreerimise* sooduskampaania.
“Kassidest, kes operatsiooni ootasid, kogunes järjekord. Polnudki aega midagi mõelda – tuli opereerima hakata,” meenutab Paalandi.
Tänase Aparaaditehase asemel tegutses kliinik algusaastatel hoopis Tartus Aardla tänaval.
Loomaarstina tuleb pidevalt areneda
Jana Paalandi sõnul on viimase 16 aasta jooksul kõige rohkem muutunud loomaomanike teadlikkus.
“Inimesed on teadlikumad ja hoolivad oma loomadest rohkem. See omakorda nõuab nii arstidelt kui ka kliinikult pidevat arengut ja ajaga kaasas käimist.”
Ka veterinaarmeditsiin ise on teinud suure hüppe edasi. Kasutusele on tulnud järjest targem diagnostika, uued ravimid ning ravivõimalused, mis olid veel mõni aeg tagasi mõeldamatud.
“Kõik sama, mis inimmeditsiiniski – lisandunud on uus aparatuur, uued ravimid, tehakse siirdamisi, keemiaravi ja paigaldatakse proteese.”
Tulevikku vaadates usub Paalandi, et üha suuremat rolli hakkab mängima tehisintellekt, mis aitab loomaarstidel paremini mõista ka neid patsiente, kes ise oma enesetundest rääkida ei saa.
Üks asi pole muutunud
Kuigi töö, tehnoloogia ja ravivõimalused on aastatega palju arenenud, on üks asi jäänud samaks.
“Loomad ise on ikka sama armsad ja targad.”
Kõige rohkem motivatsiooni annab kliiniku juhatajale omanike positiivne tagasiside ning teadmine, et koostöös on õnnestunud lemmikut aidata.
Meeldejäävad patsiendid jäävad meelde aastateks
16ne tööaasta jooksul on kliiniku juhataja sõnul kogunenud lugematul hulgal juhtumeid, mida meenutada.
“Neid lugusid on palju, aga üks lõbusate kilda liigituv oli see, kui üks spanjel oli varastanud perenaise tagant pirukataigna ja perenaine tõi meile kliinikusse nii eest kui tagantpoolt pärmimulle ajava koera.
Õnneks lõppes lugu hästi. “Aroomipomm oli korralik, aga peale mitmetunnist tilgutite all olemist sai kõik korda.”
Kõigile loomaomanikele annab ta ühe lihtsa, kuid olulise soovituse:
“Andke arstidele kogu teie käsutuses olev info looma kohta. Varjata ei tohiks midagi ka siis, kui probleem on tekkinud teie tõttu. Arsti eesmärk on looma aidata ja seda saab teha ainult koostöös omanikuga. Kui midagi jääb arusaamatuks, ärge häbenege küsimusi esitada.”
Loe lisaks:
Jana meenutuses mainitud sooduskampaania murdis ka uudiskünnise: Kassilõikuskampaania tõi kliinikule pingelise aprilli


